Klaipeda.

Peaaegu, et 1200 km seljataga olen lõpuks tagasi Eestis. Eelmise aasta Nõmme Jazzi konkursil sain auhinnaks osaleda Klaipedas jazzvokalistide võistlusel Jazz Voices. Minu eeliseks siis oli fakt, et sain vaeva nägemata otse poolfinaalidesse.
Osalejaid oli 18 ja ikka igalt poolt maailmast- Läti, Leedu, Venemaa, Saksamaa, Jaapan, USA jne.
Kogemus, mis ma sealt sain oli üüratult hea. Suhtlemine bändiga, kes on peaaegu, et umbkeelne ja minul puudub eriline vene keele oskus. Konkursi närvi järjekordne läbielamine, mis ei ole just eriti mõnus, kui paar päeva enne esinemist on pidevalt tunne nagu halvad liblikad lendaksid kõhus.
Kahjuks mul ei õnnestunud saada 8 finalisti hulka, kuid see mind ei morjenda. Eks ikka ole tshuti kurb, aga ma tunnen samas, et sain enesekindlust juurde tegemaks oma asja. Ma pole kunagi olnud nii kindel endas nagu üleeile peale võistlust. Mõnus:)

Ja varsti avaldan ka paar huvitavat leidu, mis emmega avastasime Klaipeda peal meeli rahustades.