Scott. Scott.

Freely Falling.

I'm walking on the field with mellow hunger in my bones.
And I'm gathering gold to give it all to you.

I recognize the taste of wooden coffee and hear the clashing of dishes as you pass by
in the car with the rainbow
tied to its wheels.

The tear sinks down below
and the salty air gets stuck in my hair.

Free Falling on the memory lane.
Free Falling to catch up with all the good moments.
Free Falling to remember.

WTF

Anrii-Anrii.

www.henrimage.com

Üllatus. Hea.

Rabarokk oli äge. Telk on alles ja jalanõud füüsilisel kujul ka. Vihmavari on kadunud. Ja käekott vihmakeebist sinine.

Sajab-sajab-sajab.

Taevast sajab alla päikest, aga ikkagi ei ole soe. Tuul on külm ja vahelduv, nii et ei saa aru, mida täpselt selga panna.

Käisime täna koos Anrii-Anriiga vaatamas Stina Kase fotoshuuti The Baltic Guide'ile. Meiki tegi tegija Kaia Triisa ja riideid sättis, kes muu kui Hr. Fokin ise. Henri sai ka mesti lüüa ning valgustusega aidata ning ühe korra isegi üksi modelliga töötada.

Ja kohe-kohe kui võimalus, siis tulevad siia ka pildid tulemusest:) Juba nii ootan!

http://www.stinakase.com/blog/

Homme aga telk selga ning kõik koos Rabarokile!

Külm. Mäng.

Coldplay. Coldplay. Coldplay.

Sa oled justkui kino.

Sünnipäev.

Vaja läheb:

1 pudel Sake’i

1 pudel Šhampanjat

Värskeid maasikaid

6 sidrunit

3-4 piparmündilehte

Lõika maasikad peenikesteks viiludeks ning lisa need koos tükeldatud piparmündilehtedega suurde kannu. Maitse rikastamiseks pigista sidrunitest mahl ning alles seejärel lisa võrdses koguses šampanijat ja sake’i (selle puudumisel kasuta naturaalset siidrit või vanilje viina). Ning juurde vaja lihtsalt ohtralt jääd. Ja esmaspäevane sünnipäev on täies hoos!

Loodus + Tehnoloogia.

MacBooki tõeline kaitsja.

                                    http://www.silvaltd.com/buy-now

Armsad meestepeletajad.

http://needsupply.com/womens/accessories

Säästame loodust. Paber õpikutest pähe.

http://www.pompomfactory.com

Susanna kevadine kingitus:)

Viuhti ja nägu puhas.

Imelihtne idee, kuid geniaalne, et ka minuni see uudis jõudis. Kaubamajal on nüüd oma Lancome'i Ilustuudio, kus meisterdatakse huvitavaid maske ja näoseerumeid. Olgu, see tundub väga muinasjutuline ning on ka väljamõeldis. Tegelikult teeb selle stuudio vahvaks idee, et peale näohooldust tehakse sulle mõnus päevane meik ning näol ei ole jälgegi punastest plekkidest ega miskist muust. 

Kohe kui igapäevased koolitunnid saavad läbi, proovin selle ära:) (Huvitav, kas koma on õiges kohas?)

Ära raiska oma armastust. Sellel on ikka mingi oma limiit.

10. juunil, kui ma saan oma eriala eksami tehtud, siis kihutame Klubi Hollywoodi poole. Ma ei uskunud oma silmi, et avastan artisti, kes mulle meeldib ja näed! tulebki juba Eestisse. Vanasti pidi selleks ikka kõvasti jaksu olema.

James Blake on hariduselt klassikaline pianist. Ta tegeles kooli kõrvalt DJ tööga ning selle käigus avastas enda jaoks oma hääle. Ta eksperimenteerib vaikuse, pauside ja hääle elektrifitseerimisega.

Head nautimist:)

Tallinna Tshiikad.

Moebränd Tallinn Dolls esitleb 14. mail uut kevadsuvist kollektsiooni suurejoonelise popkunsti-performance’iga Kumu kunstimuuseumis.

Kellel mahti, minge vaatama!

Vahest keset ööd ma mõtlen.

Lua. Lua. Kus on mu Lua.

Mayra Andrade - Lua

Juttu tema kohta veidike hiljem. :)

Kole tõde.

Jan Kausi tänane loeng teemal -Sattumuslikkus, ironism ja solidaarsus-

Kõik, millesse usume võib-olla tõene ainult selles ajahetkes ja ruumis, kus oleme. See on sattumuslikkus. 500 aasta pärast vaadatakse meie kui lollikeste peale, kes elasid oma illusoorses maailmas ja arvasid, et see kõik ongi tõene. Oma tõde tuleb vaadata irooniaga. Ja solidaarsus tähendab vaadata teiste tõdesid distantsiga, sest raske on leida lugusid, mis on kõigile ühtsed. Ainuke, mis meid ühendab on võime tunda valu.

Väike nali temalt:

Teadlased seisavad tahvli ümber ning kuulavad üht endist lühemat geeniust, kes siis sahkerdab ja seletab aktiivselt oma avastust. Tagareas kaks meest kommenteerivad omavahel: -Jälle ta seletab oma väikese paugu teooriat-

Curry in a hurry.

Oeh, mõnel inimesel on alati kiire ja vaatamata suurele pingele ja harjutamisajale nad ei jõua mitte midagi tehtud. Ja neil on Alati kõige kõvem hääl ja kõige rohkem vabandusi.

Suure kiiru ja vahva hilinemisega jõudsime koos Brittaga ka Anna Buturlina kontserdile, mis toimus Vene Kultuurikeskuses. Heli on seal nagu on. Üldiselt ei soovita seal enam kontserte pidada:)

B.F.

Mul on päevikus juba tükk aega ilutsenud suurelt ja rasvaselt nimetähed B.F. Loogiline, jah, see on Bobby McFerrin. Ta on Eestis, ei tea küll miks, aga ta on ja andis täna Muusikakadeemias workshopi nii lauljatele kui ka dirigentidele. Kohal oli nii sulelisi kui ka karvaseid, oskajaid kui ka võib-olla mitte nii hästi oskajaid. Asi sai alguse sujuvalt. Bobby astus sisse, istus pingile ning hakkas omaette ümisema. Kuna 20 minutit oli veel õige alustamisajani, siis ta otsustas väheke musitseerida. Meiega. Pakkus välja lugusid ning kui keegi oskas ja oli veel ka julge kui hunt, siis astus ette. Ise ei julgenud, sest polnud pakkumises ühtegi sellist lugu, mida oleksin tõesti osanud. Aga võib-olla tundus see lihtsalt liiga hirmus olevat.



Palju rääkimist ning küsimusi teemadel, kuidas geenius harjutab ja kuidas ta on jõudnud sellisele tasemele. Muidugi ta ei avaldanud oma saladust ja me kõik jäime sama lolliks nagu me oleme.
Ühestki muust muusikalisest mängust ei julgenud ma ka osa võtta. Ma ei tea küll, mis siis oleks nii õudset minuga juhtunud, aga nagu ikka sellistel hetkedel..

Vahva oli moment, kus üks eestlane palus kõigil ümiseda üht Eesti rahvaviisi. Kõik kuuletusid ja tegid, mis öeldud. Mees lootis, et Bobby hakkab selle peale improviseerima, kuid ta jäi vait ja vaatas suure imestusega. Ilmselt, et sellest aru saada, pidi kohal olema, aga jah, kuidagi ebamugav oli see kõik kokku.




Minu jaoks ei olnud tegemist nn. töötoaga, vaid lihtsalt kohtumisega Bobbyga. Ma ei saanud midagi uut teada ja millegipärast ei saanud ka hulganisti inspiratsiooni. Võib-olla on asi selles, et me harjume kõigega ja kõik on käe ja jala ulatuses. Samuti ma olin teda juba näinud esinemas - 2008. aastal Bostonis.

Mis iganes. Kontserti ootan ma ikka meeletult ja tean, et see saab jälle tulema väga hea.

See on tõsi.

Jah, see on tõsi. See ei ole reklaamitrikk ega mingisugune suuremat sorti kinnise seltskonna nali. 

On tõesti võimalik, et üks huulepulk püsib peal rohkem kui kuus minutit. 

Vaadake parempoolset neiut ja seal ongi kinnitus. Käisin ka ise salaja päev hiljem Kaubamajas ja panin oma huultele ning imestasin. Ja teen seda ikka veel. 

Ja homme lähen ostan selle ära:) 

Oli see Max Factor? 

Meruline Art.

Meru Art. 

Mr. Armastuse Mees.

Härra Liebman on meeletu geenius, kes on mänginud koos maailma peaaegu, et kõikide teiste geeniustega. Eks ma natuke liialdan, aga kui on listis juba Miles Davis, siis minu jaoks ütleb see kõik.

Workshop, millest võttis osa umbes 80 inimest oli huvitav ja meeliköitev. Dave'i vaba suhtlusmaneer ja suur hulk arrogantsust pani kuulama ja samas ka kartma, et äkki ta nüüd küsib sinu käest midagi.
Ja kui see mõnega meist ka juhtus ja ei sa ei suutnud küsimusele otsemaid vastata, siis oli tüüpiliseks vastuseks: 'Shit man, you don't know that? What kind of a musician are ya?'.
Ühesõnaga üdini enesekindlust lisav:)
Ah, aga kellel seda kiitmist ikka vaja on! Tüüpiline ameeriklane paneks su kohe ühele pulgale maailma parimatega ja ütleks, et VOH! Sa oled ikka Niiii hea.

Paar ütlust, mis sain kiiruga kirja kuulates Liebmani töötundi:

- Art is deception - oluline on mitte ootuspärane olla.

- Making the listener believe that you're creating melodies.

- I try to make the period before going on stage as normal as it can be. I'm cool.

- Don't get blinded by the science. It's complicated on the surface and inside, too! But it's also simple!

- 'I don't like the job, I don't hate it, but I need the money' (viidates harjutamisele)

- 'It's not a fucking drama' (viidates jällegi harjutamisele)



David Liebman Quintet from Jazzkaar Festival on Vimeo.

Väike kummardus.

Take a bow. Alanud on Jazzkaar, mis on täies hoos. Sellel nädalal on plaanis jõuda neljale kontserdile ja kui läheb väga hästi, siis jõuan ka viiendale. Ja lisaks kõigele kahe geeniuse Liebmani ja Bobby workshopid. Täna õhtul plaksutame David Liebmanile Vene Kultuurikeskuses, kus ta mängib Eesti oma poistega(Tanel Ruben, Kristjan Randalu, Mihkel Mälgand, Jaak Sooäär). Nende soojendusbändiks on Raivo Tafenau suures headuses tuntud grupp pillimehi.

Uni on küll silmas, aga kõik hea ajab selle hetkeks minema.

Tükike su armastust.

Diane Schuur

Palju õnne Lauksile:)

Hurra! Hurra!

Sisemine Disain.

Ta on teel. Poolel teel.

Funki kuningas on Eesti poole teel! Olge valvel:)

Itaalia naised ja imeline Denny Rose.

Avastasime väikeses ja alles arenevas outleti kaubamajas pisikese butiigi, mis müüs Itaalia brändi Denny Rose. Bränd pole antud teema juures üldse oluline ega ole vist kunagi. Ainuke, mis meid köitis oli fakt, et seal müüdi ilusaid riideid. Ei ole miski siia lisatud iluduse järjekorras, vaid tegin seda valimatult ja nii palju kui võimalik. Poes sai käidud mitu korda ja enamik asju selga proovitud. Peaaegu, et kõik sobisid, kuid mõni oli lihtsalt ebapraktiliselt lühike ja kallis. Nii et kõike ei saanud:) Ja tervislik on ka see, et antud firmat ei ole lähiriikides saada ja tuleb selleks ikkagi Itaaliasse minna. 

http://www.dennyrose.it/

Klaipeda.

Peaaegu, et 1200 km seljataga olen lõpuks tagasi Eestis. Eelmise aasta Nõmme Jazzi konkursil sain auhinnaks osaleda Klaipedas jazzvokalistide võistlusel Jazz Voices. Minu eeliseks siis oli fakt, et sain vaeva nägemata otse poolfinaalidesse.
Osalejaid oli 18 ja ikka igalt poolt maailmast- Läti, Leedu, Venemaa, Saksamaa, Jaapan, USA jne.
Kogemus, mis ma sealt sain oli üüratult hea. Suhtlemine bändiga, kes on peaaegu, et umbkeelne ja minul puudub eriline vene keele oskus. Konkursi närvi järjekordne läbielamine, mis ei ole just eriti mõnus, kui paar päeva enne esinemist on pidevalt tunne nagu halvad liblikad lendaksid kõhus.
Kahjuks mul ei õnnestunud saada 8 finalisti hulka, kuid see mind ei morjenda. Eks ikka ole tshuti kurb, aga ma tunnen samas, et sain enesekindlust juurde tegemaks oma asja. Ma pole kunagi olnud nii kindel endas nagu üleeile peale võistlust. Mõnus:)

Ja varsti avaldan ka paar huvitavat leidu, mis emmega avastasime Klaipeda peal meeli rahustades.

Värviline esmaspäev.

Kes ei teaks ebanormaalselt lahedat ja andekat Willow Smith'i? Nädala alustamise parim video. Kõik värvid on lubatud ja nagu moeblogides öeldakse, siis 'miximine' on ka IN.
Ja äkki sinine ripsmetush. Proovisin täna ja vaatan, kas annab lihtsamal viisil samalaadse tulemuse kui must mitmekihiline.

Või hoopis midagi veel intensiivsemat? 

Kumu-kumu.

Mul oli eelmine nädalavahetus suur au ja rõõm esineda koos Tõnu Naissoo trioga Jazzkaarel. 

Hiilgasin seal oma 'quirky' tantsuga ning sain ka ühe kommentaari pärast esinemist: -Voh, hüppasid vette tundmatus kohas ja njenaada.- 

Ja esimest korda tegin nii suure liigutuse laval. Esmakordne:)

videviku saaga eestimaises võtmes.

Wishful thinking.

Just nagu Lauksil. Sõbrannadel ikka ühesugused riided:)

Tenniseid pole kunagi liiga palju.

Silmi on vaja kaitsta. Niigi nägemine kehva. 

Viimati kandsin midagi sellist tädi-onu suvilas, kui olin mustikaid korjamas. Seal avastasin, et ka mustikaid saab kasutada huulepulgana ja hammaste värvijana. 

Irakere.

Mis mind inspireerib? Suureks allikaks on huvitavad ained. Jah, ma kuulen juba, kuidas keegi köhatades tagapingis teavitab mind sellest, et ma olen tuupur. Ma ei ole tuupur kohe kindlasti. Pole kunagi olnud. Pigem ma olen rahutu ja tahan asjad kohe ära teha, et mõni teine hetk, kui mul on paremat teha, ei pea ma tegelema mittevajalike asjadega.

Meil on hetkel koolis projektinädal, mis ei tähenda vaba aega. Alguses oli mul küll mõnus lootus, et aastas on neli nädalat muusikalist puhkust, aga näedsa. Selle ajal toimub üks kooli põnevamaid aineid Jazzmuusika Ajalugu. Hetkel käsitleme Etno Jazzi ja mõte juba sellest kutsub tantsima. Tahaks teha joogat värskes õhus muru peal, peale seda muusikat nautida koos päikesega.

Bände, kelle muusikat uurida ja nautida on nädala jooksul nii palju teada saadud, et ma ei tea, millest alustada.

Irakere on Kuuba bänd, mis asutati aastal 1973 Chucho Valdese poolt.

AUCH!

Kvaliteet pole kõige parem, aga see on just lugu, mida ma otsisin.

Maja täis Disaini.

                                                   www.disainimaja.ee




Sa oskad oma kätega luua midagi kaunist, kuid ei leia kohta, kus seda loomingut müüa? Või tahad endale soetada midagi erilist, kuid ei tea kust neid erilisi asju saada? Just selle tõttu sündiski Disainimaja - Sinu võimalus osta ning müüa ise disainitud asju.


Ja samas ka võimalus neid nautida. Ja ei pea piinlikust tundma, kui jääd midagi liiga kauaks silmitsema:) Ei tule keegi tülitama ega uurima, mis su vaatamise eesmärk on ja mida muud sa sooviksid soetada. 


Ja kui hakkab kurb, et tegemist on ainult silmailuga, siis soovita ka sõbrannal lugeda. Siis on temal ka kurb:) 

Midagi mõnusat kuulata.

Peaga suvilas?

Pean õppima kuulama. Kuulama õigesti ja süvenenult. Sest kõigest on õppida. Ja ainuke viis selle tegemiseks on aktiivne analüüs. Ja lõpetada olukord, kus oled pidevalt 'peaga suvilas'.

Elu Sätitamise Büroo.

Kaks varju ühes.

Head ööd.. Ja mõnusat pühapäeva.

Lindmees.

     Andrew Bird on singer-songwriter Chicagost, kelle pärusmaaks on vokaal, viiul, ksülofon ja muud pillid, mis ta on kätte saanud. Hetkeseisuga olen kuulnud kolme tema teost, mis on justkui pisikesed ja armsad sümfooniad. Lood loovad ilusaid mälupilte silme ette. Antud laval on ta üksi, kuid teeb koostööd ka teiste muusikutega. Ta ütleb, et kõige olulisem on olla lootusetu küsimuste esitaja, sest laulukirjutajatel pole kohustust oma teooriad tõestada, vaid neid tekitada. Oluline on luua kooslusi, mis kas sobivad kokku või mitte. See pole oluline. Maailm lakkab pöörlemast ju kui kõik on selge.

     http://www.ted.com/talks/andrew_bird_s_one_man_orchestra_of_the_imagination.html

Muusik. Laulja.

Kaks erinevat asja. Muusikuks võib saada kunagi. Aga mitte lähitulevikus. Lootus on ja ilmselt jääb püsima. Pikemaks ajaks. Me oleme erinev klass. Aga kas see on miinus või siis pigem pluss?

:)

Uus blogi, mida jälgida. Ja seal on ilusaid ehteid.

                                http://www.fashionsaboteur.blogspot.com/

Anu Samarüütli blogi, kus on marjamagusad ehted! Ja ta kandideerib tänavu Kuldnõela omanikuks. Vaadake!

serve the inner reality of the human condition.

Joni Mitchell - All I Want

Inglid mustas.

The Strokesi uus album ilmub 21. märtsil UK-s ning loodetavasti jõuab ka Eestisse kunagi:)

Uus avastus.

James Blake

Tengelpung.

Ka minul on nüüd üks nendest - aga palju ilusam;) 

Meeldetuletus.

Vaatasime eile õhtul eelmiste aastate Eurovisiooni lugusid ning tuletasime parimaid hetki meelde. Samal ajal kommenteerisin Õhtulehele selle aasta osalejaid. Ootan juba laupäeva, sest tahaks juba teada, kes siis rahvale kõige rohkem meeldib. Kas maitse eelistab Eurovisiooni tüpaazhi või siis hoopis midagi muud. Ja ma lubasin oma mütsi süüa, kui Outloudz saab Eestit esindama ning peaks ka suure Euro ära võitma!



     

Somebody's gonna get a real hurt.

                

Dream come true.

Minu üks idee täitus lõpuks, viimaks. Olen alati tahtnud pidada raamatu- või muusikaklubi ja ma sain selle kõik. Iganädalane inspiratsioonitund on mõnus- räägi sellest, mis sulle meeldib ja millest tahad rääkida.
Kui tihti see võimalus ikka antakse?

Ilu.Ilu.Ilu.

Gossip Girl'ist tuttav.

Sõbrapäeva.

Mõnusat sõbrapäeva:)

Head kuulamist!

                           

Just rääkisime..

..et tahaks maani suvekleiti ja hopsti siin ta ongi. 

Oranzh kui apelsin.

Lumi sulab ära ja valgeks läheb maa. Ja kevad on siin taas. 

H&M-i kevadkollektsiooni seelik, mille oleksin peaaegu Interneti teel ära ostnud, aga sain veel viimasel hetkel ennast peatada. Viuh.

Loomad looduses.

Anne&Stiili blogi, kus saab ennast uute asjadega kursis hoida ajakirja ostmata. Või siiski:) 

http://www.naistemaailm.ee/annestiil/blogi/

Boss.