Mm, kõigepealt ma võtaksin toorjuustu koogi..

    Mul on palju tegemata asju- järelikult olen olemas. Mul on palju tegemata asju ning asju, mida tahaksin teha- järelikult ma lähen närvi. Tegelikult lähen närvi juba siis, kui on peas igapäevane plaanide sepitsemine ning kui tekib tunne, et kuidas ma saaksin kõik võimalikud asjad päevaplaani mahutada.

    Enne töö, siis lõbu. Kõigepealt pean tegema ära kõik kohustused, mis on kirjas päevikud. Kõik maha kriipsutatud- siis on huh.

    Kõige ennem töö ja alles siis see osa, mida sa tahaksid teha. See on ju puhas naudingu edasi lükkamine ning enda piinamine. Nagu me teeme ka magustoiduga, mis jääb alati viimaseks. Miks mitte mõni päev süüa magustoit esimesena? 'Remember Me' oli film, kus tütarlaps sõi magustoidu alati ennem soolast toitu. Ja miks? Ta kartis, et äkki ta ei jõuagi asjani, mida ta ihkab kõige rohkem.

   Oluline on olla mitte ooterezhiimil. Mitte keegi pole ju surivoodil öelnud, et pagan, liiga vähe aega veetsin kontoris. :)

(Okei, ideed pärinevad raamatust 'Hingele Pai', kuid ma mõtlen samamoodi)