By Anrii Anrii.

Tallinn At Night.

Idee kolmele.

   Kui peaks juhtuma, et saavad ideed otsa, mida kolmekesi kambas teha ning puuduvad lauamängud vähesele rahvale- siis on meil pakkuda välja idee.

  Idee pakkuja- SVTN Catering.

  Haarake telefon ning hakake helistama oma sõpradele ning müüge neile OÜ Kodu Korda poolt multifunktsionaalseid tolmuimejaid, mida saab kasutada ka diivanite, seinade ja kõige muu puhastamiseks. Samuti on võimalik ka keemiline pesu. Kohustuslik on müüjal teada, kus elab klient ning alati mainida, et ta on juba maja all tolmukas näpus ning on valmis seda tutvustama.

:)

Mm, kõigepealt ma võtaksin toorjuustu koogi..

    Mul on palju tegemata asju- järelikult olen olemas. Mul on palju tegemata asju ning asju, mida tahaksin teha- järelikult ma lähen närvi. Tegelikult lähen närvi juba siis, kui on peas igapäevane plaanide sepitsemine ning kui tekib tunne, et kuidas ma saaksin kõik võimalikud asjad päevaplaani mahutada.

    Enne töö, siis lõbu. Kõigepealt pean tegema ära kõik kohustused, mis on kirjas päevikud. Kõik maha kriipsutatud- siis on huh.

    Kõige ennem töö ja alles siis see osa, mida sa tahaksid teha. See on ju puhas naudingu edasi lükkamine ning enda piinamine. Nagu me teeme ka magustoiduga, mis jääb alati viimaseks. Miks mitte mõni päev süüa magustoit esimesena? 'Remember Me' oli film, kus tütarlaps sõi magustoidu alati ennem soolast toitu. Ja miks? Ta kartis, et äkki ta ei jõuagi asjani, mida ta ihkab kõige rohkem.

   Oluline on olla mitte ooterezhiimil. Mitte keegi pole ju surivoodil öelnud, et pagan, liiga vähe aega veetsin kontoris. :)

(Okei, ideed pärinevad raamatust 'Hingele Pai', kuid ma mõtlen samamoodi)

sügav arutlus meetodist.

i am mistaking bits of copper and glass for gold and diamonds

i decided to pursue only that knowledge which i might find in myself or in the great book of the world

Päevamaitse.

Beth Hart - L.A. Song

Eurokalkulaator ja tükike rõõmu.

    Eile hommikul kui olin teel stuudiosse kiikasin igaks juhuks ka postkasti. Kuna meie oma on katkine(pikk lugu) ning ei vaja avamiseks võtit on see eriti kerge ettevõtmine. Suure innuga leidsin reklaamide hulgast ka pisikese ümbriku, mis tundus täpselt olevat see, mida ootasin. Viskasin selle rutuga kotti ning avasin selle alles stuudio ukse taga. Suure pettumusena tuli välja, et tegemist oli eurokalkulaatoriga ja see ei olnud kohe kindlasti see, mida ma ootasin. Jätsin selle vinüülipoe klientidele, et nad ikka kindlad oleksid euro ja krooni suhtes. 

   Ma ei ole kunagi tundnud endas suurt fännipisikut ega ole nooremana kedagi tulihingeliselt jäljendanud. Mitte et ma oleks sellele teele astunud, kuid juhuslikult nägin eile kooli peal Mari Kalkunit. Paar aega tagasi lisasin siia tema loo video, mis on lummav. Kuigi ma ei olnud teda elu sees kohanud ega üldiselt näe inimesi kaugelt, siis tema ma tundsin kohemaid ära. Ja ma pean ütlema, et selles tüdrukus/naises on peidus miski, mis on nii võlumaailmaline ja värskendav. Milline rõõmust pakatav inimene:)

  Lumesajus kodupoole lonkides lootsin, et äkki nüüd on siis postkast täitunud rõõmuga. Ja oligi! Isegi topelt. Olime saanud issilt kaardi Madeiralt ning ka minu armsad kõrvarõngad olid kohale jõudnud.

By Anni Jürgenson

Igapäevane seong.

  

TFW

Sa oled lihtsalt inimene. Damn right.

28. novembril Rock Cafes esinev Taani bänd, kes on tõsiselt vaimustav oma super hea vokaali ja elektrooniliste elementidega. Kui vahetevahel juhtub, et üks lugu on mõnus ja teised on keskmiselt halvemad, siis nendel vendadel on vedanud- kõik lood on head. Ja lähevad iga korraga paremaks.

Geomeetria.

Eile mängisime arvamismängu. Kirjutasime teineteisele otsa ette tuntud inimese nime, mida pidime siis arvama hakkama läbi küsimuste. Tekkis idee kasutada selleks kõigeks maalriteipi, et mitte otseselt otsaesisele kirjutada. Täna hommikul vaatas peeglist vastu tüdruk, kellel oli otsa ees üks suur punane ristkülik ja kahjuks ei ole see veel ära kadunud:D

Tibusamm, aga ikkagi.

Ma natukene ootasin seda. Võttis aega ning ta tuligi. Esimene reaalne minu kontserti kirjeldav ja kritiseeriv artikkel. Küll veebipõhine, aga ikkagi. Üllatuslikult ka üsnagi positiivne paari väikese negatiivse noolega.

--Igal Vega teosel on ju tegelikult väga selge ja mõjus sõnum, mis paraku Laura ja saateansambli muusikaliste valikute tõttu varju jäi.--


Jah, lauljana on minul teada kõik sõnad ja loo sisu. Kahjuks on aga kuulajal raske haarata 100% sõnadest- eriti kui tegemist on võõrkeelega. Seisamegi probleemi ees- kumb on tähtsam, kas muusika või sõnad?


--Eriti häiris kontserdi lõpus vägivallast rääkiva „Luka“ nö liiga ilusaks tehtud seade, mille tõttu laulu sotsiaalne sõnum kippus kaduma minema. Pealkiri „Tell me why we're talking when we dance so good?“ oligi ehk mõeldud vabandusena, et tõsistel teemadel lauldi tantsurütmis, mis teatavasti kaasamõtlemist ja süvitsiminekut ei soodusta.--

Jah, on küsitav, kas niimoodi oli ÕIGE teha Suzanne Vega lugu 'Luka'. Aga kas originaal on aeglases tempos? Kas seal kasutatakse süngeid pille või on loo keskel üsnagi energiline kitarrisoolo?

Sotsiaalseid probleeme saab väljendada ka kergemate värvidega andes edasi seda ebaõiglust, mis on reaalne- keegi ei tea, keda ja miks ära kasutatakse. Elu keerleb omas taktis ning selle keskel kajab üks sõnum, mida on raske kuula. 

--Põldvere selgitas küll, millest ühes või teises laulus juttu tuleb, kuid kuidas antud konkreetne teema teda (või kuulajat) puudutab, jäi enamasti selgusetuks. Nii laulis ta küll Columbuse-eelsest maailmast kui Frank Sinatra ja Ava Gardneri abielust – aga miks?--


Arenemisruumi on küllaga. Tahaksingi sinnapoole liikuda, et kirjutada rohkem tekste lauludele ning ka oma esinemisi üles ehitada muusika ja teksti sümbioosile. Teadmised tulevad tasapisi:)




http://www.jazzkaar.ee/uudis.php?id=3114

Soovid hambahaldjale.

Aldo Järvsoo. Kohe nõiun su ära.

Aldo Järvsoo. Tuus. 

Ketlin-Bachmann Põldroos. Meduus. 

Liina Stein. Motikahull.

Natalja Lill. Milline kaelaehe. 

Kristiina Viirpalu. What a line. 

Ruta Tepp. Mürakaru. 

Kristiina Viirpalu. Roses are pink. 

Ready to work? 

Kopp. Kopp.

    Täna hommikul ärkasin varakult- kell 7- ning sättisin ennast valmis, et minna Laura Kallasvee ja Britt Samosoni stuudiosse pilti tegema. Britt tahtis, et teeksime loo ajakirja 'Mood' jaoks, kus on siis juttu minu riietumisstiilist ning tehakse väike pildike asjadest, mis on minu jaoks tähtsad või siis mis ma arvan, et näevad lahedad välja. Minu valitud asjade kohta oli Brittil kommentaar: 'Häh, ma mõtlesin, et sa ikka võtad Eesti disainerite asju kaasa. Need on ju ainult TopShop ja Mango.' Ja eks ta nii kipubki olema:D

     Pidin vastama paarile Britti küsimusele(kust sa riideid ostad? jne.) ning kui jutt läks hommikule ja varajasele ärkamisele, siis ma avastasin, et mul on koolist kopp ees. Ma küll ise ei julgenud seda välja öelda- see oli Britti tõlgendus. Ma saan aru, et on perioodid, kus ei ole inspiratsiooni ja tahet, aga praegu on lihtsalt kõik tunnid nii-niiii vastukarva ja süsteem tundub olevat ligadi-logadi. Igale lausele, mida õppejõud kostab võiks vastu vaielda. Miks need jõulud juba ei tule? Tahaks midagi muud teha. Huvitavat. Mitte õppida :D 

      Ja muidugi suutsin saada järjekordse parkimistrahvi, kuna panin sõnumisse H asemel G. Siis ta seisis seal- nägu naerul koos oma partneriga ja nii mõnusalt ametis trahvi välja trükkimisega. Küll on ikka tore! Vähemalt võiks natukenegi olla armu nende üle, kes neid saavad ja mitte harva. 

     Midagi positiivset! Anni Jürgensoni kõrvarõngad. Õhtupoole üritan endale ka ühe paari hankida:) 

Laura, kes tekitab külmavärinaid.

Eesti mood on kiiksuga.

Eile algas Tallinn Fashion Week, mis kestab 3.-7. novembrini. Moeetendused toimuvad Kinos Sõprus ning ka teistes paikades nagu klubi BonBon jne. Kuna mul ei olnud võimalust külastada mitte ühtegi etendust peale eilse nejapäevase, siis otsustasin sinna kindlasti minna- kasvõi üksi. Lõpuks sain ikkagi sõbranna kaasa meelitatud ja nagu ikka, siis minekuga on raskusi ja äratulekuga samuti. 

Pakuti shampust ning alkoholivaba veini, mille maitse järgi oleks ta pidanud küll olema kangem kraam kui see virsiku shampa.

Üritasin, mis ma üritasin, kuid üks peanupp jäi ikkagi kogu aeg ette :D

Esimesena esitles oma uut kollektsiooni 'Sceleton Cut' Britt Samoson, kes ilmestas oma kostüüme enda joonistustega, mis on kantud rõivastele siiditrüki tehnikas. 

Olgu- suurt ma nendest erinevatest lõiketehnikatest ei tea ning detailideni ei oska laskuda, aga Britti riided olid tõeliselt Ralph Lauren'ilikud ning nii mõnegi seelikuga käiks igapäevaselt ringi. 

Teine moekunstnik, kelle esitlust nägime oli Piret Ilves, kelle ideeks olid kookonmantlid ning lihtsus ja rõhumine väikestele detailidele ja lõigetele. 

Naljakas seik oli see, et pildi tegemine oli peaaegu et võimatu. Modellid liikusid laval kui tuulispask ning ei hoidnud ühtegi poosi. Me siis ikka arutasime sellel teemal ning tuletasime meelde, mida on öelnud Tyra Banks. 'Jõudes lava äärde tuleb lüüa kolm poosi lukku, et fotograafid saaksid pilti teha.' 

Eriliselt paistsid silma roosa pehme karvaga mantlid ning ägedad sonid, millest ühe sain ka endale ja olen selle üle väga õnnelik:D