Kristiina Ehin on luuletaja ning mingil hetkel ka juubilar, kellel on seljataga aastatepikkune vetelkõndimise kogemus. Miks mina ei olnud kuulnud veel sellest hobist? Ta oskab meile ära seletada, et vetelkõndija muutub oma hobiga tegeledes nähtamatuks. Teda suudavad näha ainult need, kes on samuti vetelkõndijad.
     Ta andis oma juubeli ettekandel erinevaid soovitusi, kuidas tegeleda oma hobiga ning mida võib-olla teistmoodi lahti mõtestada. Näiteks tema jaoks ei eksisteeri sõna saavutus. Selle asemele paneb ta sõna harjutus ning väidab, et ka eksimused on harjutused.
     Ta mainis ära ka omal ajal tegutsenud suurte vetelkõndijate põhilised ütlused.

Julge olla igal hetkel uus. Esita endale väljakutseid ja võta need vastu.

Suurenda seda, mida tahad teha ning vähenda seda, mida pead tegema. 

    Kunas lõpeb vetelkõndijate jaoks karjäär? Naiste jaoks siis, kui nad teavad, et nende eluõnn on seljataga. Muutuvad vesiroosiks. Nad ei saa vetel kõndida, vajuvad põhja ning juurduvad.