Hetkel vägagi akuutseks(sõnavara just täiendus) teemaks on saanud Facebooki sõltuvus ja kui mitu korda inimesed sinna päeva jooksul sisse logivad. Mina olen sellest kaarega mööda astunud ja tänu sellele sattunud postkasti hulluse sisse. Ma tunnistan, et mulle meeldib seda uurida väga mitmeid kordi päeva jooksul ja minu jaoks on see vahetevahel arusaamatu, kui keegi pole oma meili lugenud paar päeva, kuigi tal on selleks igasugune võimalus olemas. Tore on ju uurida, kas cherry.ee-l on äkki tulnud uusi sooduspakkumisi või siis äkki on uut infot veebruaris toimuvast lumelauareisist või äkki on uus ja huvitav tööpakkumine tulnud.
Reedel saatis aga sõbranna vahva lehekülje, kust saab ideid, mida oma vanade raamatutega teha. Mitte et loetud kirjandusteostel ei ole oleks enam väärtust peale nende läbi lugemist.
Äge käekott, mis jätab mulje, et oled jube suur raamatuhuviline ja seega üsnagi intelligentne:)
Kahjuks ta ei mahuta palju, kuid aitab ravida haigust nimega 'ma igaks juhuks võtan need kõik ebavajalikud asjad kaasa, sest kunagi ju ei või teada, mida vaja läheb'.
Või hoopis pisikese riiuli! Nüüd saab ära jätta lause, et sa ei ole piisavalt hea kokk ning saab lihtsalt öelda, et kahjuks mul ei ole visplit.
http://www.litfest.org/2010/01/07/what-to-do-with-those-old-unwanted-books/